Teie ostukorv on tühi.
Rukola kultuurne "Rucola coltivata" (laialehine)
Laialehine rukola (kultuurne võõrkapsas) - Eruca sativa.
Hinnatud suurepärase pähkli-sinepi maitse poolest.
Üheaastane lehtköögivili. Kasvatatakse kui salatit. 30-60 cm kõrgune. Armastab kerget, keskmiselt niisket pinnast. Külmakindel ja valguse suhtes mittenõudlik. Kasvab kiiresti.
Soovides saada kogu suve värskeid lehti, soovitame külvada mitu korda. Võõrkapsa lehed sobivad suppide ja kastmete maitsetamiseks. Võõrkapsas tugevdab närvisüsteemi, stabiliseerib vererõhku.
Varajane sort, tõusmetest kuni roheliste lehtede korjamiseni 20-25 päeva. Kõige vanem salati kultuur. Rukolat hinnatakse tema oivalise maitse poolest, mis meenutab pähkli ja sinepi maitset.
Rohelised lehed on erinevate salatite koostisosa, peeneks lõigatud lehti kasutatakse võileibade valmistamisel, ta on asendamatuks teravaks garneeringuks liha- ja kalaroogade juures.
Hästi sobib juustuga. Omapärase eeterlike õlide koosluse, C-vitamiini, karotiini, B-grupi vitamiinide, P-vitamiini, samuti ka mineraalainete olemasolu teevad selle kultuuri väga populaarseks.
Leheroseti kõrgus 15-20 cm. Külv aprillist kuni augustini otse avamaale, külvisügavus 1 cm. Vähenõudlik taim.
Sobib kasvatamiseks avamaal ja kilekatete all, samuti potikultuurina rõdul. Saagikus 1-1,3 kg/1m2-lt.
Hinnatud suurepärase pähkli-sinepi maitse poolest.
Üheaastane lehtköögivili. Kasvatatakse kui salatit. 30-60 cm kõrgune. Armastab kerget, keskmiselt niisket pinnast. Külmakindel ja valguse suhtes mittenõudlik. Kasvab kiiresti.
Soovides saada kogu suve värskeid lehti, soovitame külvada mitu korda. Võõrkapsa lehed sobivad suppide ja kastmete maitsetamiseks. Võõrkapsas tugevdab närvisüsteemi, stabiliseerib vererõhku.
Varajane sort, tõusmetest kuni roheliste lehtede korjamiseni 20-25 päeva. Kõige vanem salati kultuur. Rukolat hinnatakse tema oivalise maitse poolest, mis meenutab pähkli ja sinepi maitset.
Rohelised lehed on erinevate salatite koostisosa, peeneks lõigatud lehti kasutatakse võileibade valmistamisel, ta on asendamatuks teravaks garneeringuks liha- ja kalaroogade juures.
Hästi sobib juustuga. Omapärase eeterlike õlide koosluse, C-vitamiini, karotiini, B-grupi vitamiinide, P-vitamiini, samuti ka mineraalainete olemasolu teevad selle kultuuri väga populaarseks.
Leheroseti kõrgus 15-20 cm. Külv aprillist kuni augustini otse avamaale, külvisügavus 1 cm. Vähenõudlik taim.
Sobib kasvatamiseks avamaal ja kilekatete all, samuti potikultuurina rõdul. Saagikus 1-1,3 kg/1m2-lt.
Varajane laagerdumine: idanemisest rohelise koristamiseni 20-25 päeva.
Selle mahlased lehed on erinevate salatite lahutamatu osa. Peeneks hakitud lehed on asendamatu vürtsikas lisand liha- ja kalaroogadele (hea võileibade valmistamiseks).
Eeterlike õlide, C-vitamiini, karoteeni, B-vitamiinide, P-vitamiini ja mineraalsete ühendite omapärane kombinatsioon muudab selle kultuuri väga populaarseks.
Roseti kõrgus 15-20 cm. Külv aprillist augustini otse pinnasesse, 1 cm sügavusele.
Taim on tagasihoidlik, mõeldud kasvatamiseks avamaal, kilevarjualusel või potikultuurina aknalaual. Tootlikkus on 1-1,3 kg/m2.
Taime noored lehed on väga mahlased, meenutades salatilehti, kuid erinevad seenemaitse poolest kergelt kõrvetava vürtsika aroomiga.
Nad on rikkad vitamiinide, mineraalsoolade, mikroelementide ja muude kasulike ainete poolest. Lisaks lehtedele süüakse taime varsi, õisi ja isegi juuri.
Lehti võib süüa toorelt või aurutatult. Nendest valmistatakse garneeringud, lisatakse salatitele, suppidele, maitsestatakse liharoogasid.
Ja seemned ja varred pannakse hapukurgi ja marinaadi sisse. Jahvatatud indau seemnetest saab suurepärase sinepi.
Taime juurel on tugev antibakteriaalne toime ja seda kasutatakse meditsiinilistel eesmärkidel.
Eng.: Coltivated rocket. Suom.: Sinappikaali, rukola (salaatti). Sven.: Rucolasallat (Senapskål).
* Noored lehed on väga mahlased, nad meenutavad salatilehti, kuid neid eristab seenemaitse ja kerge pikantne aroom.
Neis on rikkalikult vitamiine, mineraalsooli, mikroelemente ja teisi kasulikke aineid.
Peale lehtede sobivad toiduks ka varred, õied ja isegi juured. Lehti võib tarvitada toorelt või keeta aurus.
Neid kasutatakse garneeringuks, lisatakse salatitele, suppidesse, liharoogadele. Aga seemneid ja varsi kasutatakse soolamisel ja marineerimisel.
Purustatud seemnetest saab suurepärast sinepit. Taime juurel on antibakteriaalne toime ja teda kasutatakse raviotsatarbel.
Võõrkapsas on üheaastane taim ristõieliste sugukonnast, pinnalähedase ja laiuva leherosetiga.
Lihakad alumised lehed asetsevad vahelduvalt ja on elliptilise kujuga. Järgmised lehed on aga lüürakujulised, sulgjagused, sarnanevad redise lehtedele.
Võõrkapsas on kiirekasvuline ja külmakindel kultuur. Väiksed öökülmad ei ole talle hukatuslikud. Taim on valguselembene, kuid talub ka vähest varju.
Vajab sagedast kastmist. Vähenõudlik mulla ja soojuse suhtes. Külvatakse suve jooksul korduvalt: varakevadel, juuli alguses ja augustis.
Külvisügavus 1-1,5 cm, külvinorm 3-4 g/m2. Seemned külvatakse ridadena, mis paiknevad 15-20 cm vahedega või siis hoopis hajuskülviga.
Teda võib kasvatada eraldi või koos (read vahelduvalt) herne, aedoa, peasalatiga. Istikute saamiseks külvatakse märtsi lõpus - aprilli alguses.
Alalisele kohale istutatakse taimed mai lõpus 25x25 cm vahedega. Hooldamine on lihtne. Tõusmed ilmuvad 6-7 päevaga.
Sel ajal tuleb ka hoolsalt reavahesid kobestada ja eemaldada umbrohud. Kui hakkab moodustuma esimene pärisleht, harvendage taimeread.
Kasta tuleb regulaarselt: niiskuse puudusel muutuvad lehed puiseks ja taim hakkab õitsema.
10-12 päeva tagant väetage sõnniku- või rohuleotisega, lahjendades seda 1:5. Võib kasutada ka mineraalväetisi.
Saaki hakatakse koguma 2-3 nädalat peale tõusmete ilmumist.
